Professor Must
Autor: Mika Keränen
Illustratsioonid ja kujundus: Marja-Liisa Plats
Seekord lugesin ma raamatut "Professor Must". Enne selle raamatu lugemist oli mul plaanis lugeda üht teist raamatut, aga kuna see oli liiga igav, siis otsustasin hoopis "Professor Musta" lugeda. Lugu algas sellest, et kaks naabrit tülitsesid professor Musta pesuköögi üle (professor Musta naaber tahtis tema pesukööki osta, et enda autole garaaž teha). Juhuslikult oli üks loo tegelastest(Sadu) sealsamas puu otsas ja kuulis, kuidas nad vaidlesid ja üksteist sõimasid. Kui naaber lahkus, helistas professor Must otsekohe oma sõbrale Illimarile ja rääkis, et ta naaber üritas jälle pesukööki osta, aga peaasi, et politsei sellest teada ei saaks või muidu pannakse neid Rootsi kardinate taha.
Sadu ootas paar minutit ja siis tuli puu otsast alla. Kui ta koju jõudis helistas talle tema sõber Mari, et tema väike õde on kadunud. Õnneks leiti Mari õde koos oma sõbraga uuelt mänguväljakult üles. Samal ajal oli Mari isa sõber Martin, kes töötas limonaadi tehases, saadetud sundpuhkusele, sest tema vastutas suure hulga koguse limonaadi eest, mis oli järsku kadunud. Vahepeal kui oldi natuke vanematelt ja muust kohtadest uuritud, saadi teada, et professor musta nimi on Albert Must ning ta oli vanasti töötanud limonaadi tehases. Tehti Rampsi koosolek(Ramps oli nende salaseltsi nimi. Salaseltsi liikmed on Olav, Anton, Reilika, Mari, Sadu ja prantsuse buldog Mati). Olav nägi, et Mari toas on palju vilditud asju ja küsis milleks need vajalikud on? Mari ütles, et need on sügislaadaks, mis on laupäeval ja et nad kavatsevad seal oma asju müüa. Laadapäeval üllatasid poisid tüdrukuid sellega, et müüsid masupalle e stressipalle. Laadale oli kohale jõudnud ka professor Must, kes müüs "Supilinna Limonaadi", millel oli tekst, et see on ise tehtud vana retsepti järgi. Mari sai ühe limonaadi tasuta tänu oma vanaemale ja viis seda sõpradele maitsta. Kuna keegi seda eriti ei tahtnud jõi Olav terve pudeli ära ja ütles, et see maitseb täpselt nagu tavaline poe limonaad. Kui Must hakkas lahkuma otsustasid nad teda luurata. Must ja Illimar jõudsid oma pesukööki, tõid välja palju limonaadipudeleid ja seejärel läksid kõrvalmajja. Samal ajal hiilis Anton pesukööki ja jättis ukse tabaluku koodi meelde. Ta avastas pesuköögist kraani, millest tuli puhast limonaadi. Ta sai kohe aru, et jook tuli limonaaditehasest. Samal ajal olid Must ja Illimar tagasi suundumas Olav andis märku, et Must tuleb ja viskas õunaga vastu autot. Must läks pesukööki ja imestas miks uks lahti on, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Suur ime, et ta ei näinud Antonit, kes end kastide taga peitis. Nad panid ukse lukku ja Must ütles, et kontrollime igaks juhuks ümbruskonda kuna keegi viskas enne autot õunaga. Samal ajal saatis Olav sõnumi, et politsei kohe siia tuleks ja võtaks limonaadivargad kinni. Politsei tuligi ja nad saadi kätte. Martin sai tagasi tööle ja kõik olid õnnelikud. Mulle see raamat meeldis.
Sadu ootas paar minutit ja siis tuli puu otsast alla. Kui ta koju jõudis helistas talle tema sõber Mari, et tema väike õde on kadunud. Õnneks leiti Mari õde koos oma sõbraga uuelt mänguväljakult üles. Samal ajal oli Mari isa sõber Martin, kes töötas limonaadi tehases, saadetud sundpuhkusele, sest tema vastutas suure hulga koguse limonaadi eest, mis oli järsku kadunud. Vahepeal kui oldi natuke vanematelt ja muust kohtadest uuritud, saadi teada, et professor musta nimi on Albert Must ning ta oli vanasti töötanud limonaadi tehases. Tehti Rampsi koosolek(Ramps oli nende salaseltsi nimi. Salaseltsi liikmed on Olav, Anton, Reilika, Mari, Sadu ja prantsuse buldog Mati). Olav nägi, et Mari toas on palju vilditud asju ja küsis milleks need vajalikud on? Mari ütles, et need on sügislaadaks, mis on laupäeval ja et nad kavatsevad seal oma asju müüa. Laadapäeval üllatasid poisid tüdrukuid sellega, et müüsid masupalle e stressipalle. Laadale oli kohale jõudnud ka professor Must, kes müüs "Supilinna Limonaadi", millel oli tekst, et see on ise tehtud vana retsepti järgi. Mari sai ühe limonaadi tasuta tänu oma vanaemale ja viis seda sõpradele maitsta. Kuna keegi seda eriti ei tahtnud jõi Olav terve pudeli ära ja ütles, et see maitseb täpselt nagu tavaline poe limonaad. Kui Must hakkas lahkuma otsustasid nad teda luurata. Must ja Illimar jõudsid oma pesukööki, tõid välja palju limonaadipudeleid ja seejärel läksid kõrvalmajja. Samal ajal hiilis Anton pesukööki ja jättis ukse tabaluku koodi meelde. Ta avastas pesuköögist kraani, millest tuli puhast limonaadi. Ta sai kohe aru, et jook tuli limonaaditehasest. Samal ajal olid Must ja Illimar tagasi suundumas Olav andis märku, et Must tuleb ja viskas õunaga vastu autot. Must läks pesukööki ja imestas miks uks lahti on, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Suur ime, et ta ei näinud Antonit, kes end kastide taga peitis. Nad panid ukse lukku ja Must ütles, et kontrollime igaks juhuks ümbruskonda kuna keegi viskas enne autot õunaga. Samal ajal saatis Olav sõnumi, et politsei kohe siia tuleks ja võtaks limonaadivargad kinni. Politsei tuligi ja nad saadi kätte. Martin sai tagasi tööle ja kõik olid õnnelikud. Mulle see raamat meeldis.
