teisipäev, 3. juuni 2014

Balkaari muinasjutud

Balkaari muinasjutte

Tõlkinud: Helle Michelson
Illustreerinud: Jaan Tammsaar

Mina lugesin muinasjuturaamatut "Balkaari muinasjutte". See raamat meeldis mulle väga, sest seal oli palju õpetlike jutte. Balkaari all ehk lõunas asub Türgi, üleval Venemaa, Balkaari kõrval asub Must meri. 
Lugudest meeldis mulle kõige rohkem "Umari poeg Umar" kuna see lugu oli väga õpetlik. Loo alguses räägitakse džigitt-ist (osav julge ratsanik), kes on osav ja kuulus vibulaskja. Iga kord kui ta jahilt koju tuleb käsib ta oma naisel sõrmuse sõrmest võtta, pähe panna ja noole läbi lasta, et näidata kui hea vibulaskja ta on. Naine muutub, aga iga päevaga aina nõrgemaks ja nõrgemaks. Ämm märkas seda ja tundis huvi tema mure vastu. Naine ütles, et iga kord kui ta mees jahilt koju tuleb ja laseb noole läbi sõrmuse, kardab ta nii väga, et mees võib ta kogemata tappa. Ämm ütles naisele, et kui mees koju tuleb ütle, et proovi Umari poja Umariga vibu lasta. Naine tegigi nii. Kui mees koju jõudis ja laskma hakkas ütles naine:"Kui sa juba nii osav laskur oled, siis mine võistle Umari poeg Umariga. Mees vihastas ja läks kohe teda otsima. Otsis ja otsis ja leidis ta üles. Ta kutsus Umari võistlema, et teada saada, kes on parem laskur. Umari poeg Umar ei olnud kohe nõus ja ütles, et homme. Džigitt ei olnud küll rahul, aga imeväel suutis ta järgmise päeva ära oodata. Kohe hommikul läks ta Umari poja Umari juurde ja nõudis võistlust. Džigitt alustas, ta lasi noole taevasse ja see kukkus otse nende jalge ette. Umari poeg Umar lasi noole ja ütles kahe päeva pärast maandub see sinu maja ees, niikaua lähme ja ootame sinu pool. Mööduski päev ja teine ning järsku tuli suur tuulehoog ja nool maandus maja ees. Umari poeg Umar läks ära ja džigitt ei uhkustanud enam kunagi oma vibu laskmisoskustega. Ma valisin selle loo sellepärast, et see oli esiteks paraja pikkusega ja teiseks minu jaoks 
õpetlik. Minu jaoks oli selle muinasjutu mõte, et pole vaja liialt uhkustada. See oli tore ja vahva raamat.