Kalle Blomkvist

Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist

Illustraator: Edgar Valter

Raamat "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist" räägib Kallest ning tema kahest sõbrast Anders Bengtssonist ja Eva-Lotta Lisanderist. Kalle on tavaline poiss kellele meeldib olla detektiiv, aga kohas kus ta elab kahjuks mingeid varguseid ega rööve ei toimu. Ühel päeval tuleb Eva-Lottat külastama tema onu Einar. Kalle arvates on Einaris midagi kahtlast ning see on ka tõsi. Kalle ja tema sõbrad püüavad onu Einari ja tema sõbrad kinni, sest selgub, et nad on varastanud väärtuslikud juveelid. Röövlid pannakse vangi ja Kalle rõõmustab. 
Kalle Blomkvist on väga uudishimulik ja tore poiss. Talle meeldib uurida kahtlaseid asju ja enda eluga riskida. Ma arvan, et olen Kalle moodi, sest olen sama uudishimulik nagu tema. Seda raamatut oli üsna kerge lugeda, kuigi peatükid olid natuke pikad. See on üks mu lemmikraamatutest, sest mulle meeldivad detektiivilood ja ise erinevaid olukordi lahendada. Raamatu autor pööras selles raamatus tähelepanu sellele, et isegi kõige vaiksemas ja tavalisemas kohas võib juhtuda erilisi asju, tuleb olla ainult tähelepanelik.

 Astrid Lindgren sündis 14. November 1907 ja suri 28. jaanuar 2002. 

Professor Must

Autor: Mika Keränen

Illustratsioonid ja kujundus: Marja-Liisa Plats

Seekord lugesin ma raamatut "Professor Must". Enne selle raamatu lugemist oli mul plaanis lugeda üht teist raamatut, aga kuna see oli liiga igav, siis otsustasin hoopis "Professor Musta" lugeda. Lugu algas sellest, et kaks naabrit tülitsesid professor Musta pesuköögi üle (professor Musta naaber tahtis tema pesukööki osta, et enda autole garaaž teha). Juhuslikult oli üks loo tegelastest(Sadu) sealsamas puu otsas ja kuulis, kuidas nad vaidlesid ja üksteist sõimasid. Kui naaber lahkus, helistas professor Must otsekohe oma sõbrale Illimarile ja rääkis, et ta naaber üritas jälle pesukööki osta, aga peaasi, et politsei sellest teada ei saaks või muidu pannakse neid Rootsi kardinate taha.
Sadu ootas paar minutit ja siis tuli puu otsast alla. Kui ta koju jõudis helistas talle tema sõber Mari, et tema väike õde on kadunud. Õnneks leiti Mari õde koos oma sõbraga uuelt mänguväljakult üles. Samal ajal oli Mari isa sõber Martin, kes töötas limonaadi tehases, saadetud sundpuhkusele, sest tema vastutas suure hulga koguse limonaadi eest, mis oli järsku kadunud. Vahepeal kui oldi natuke vanematelt ja muust kohtadest uuritud, saadi teada, et professor musta nimi on Albert Must ning ta oli vanasti töötanud limonaadi tehases. Tehti Rampsi koosolek(Ramps oli nende salaseltsi nimi. Salaseltsi liikmed on Olav, Anton, Reilika, Mari, Sadu ja prantsuse buldog Mati). Olav nägi, et Mari toas on palju vilditud asju ja küsis milleks need vajalikud on? Mari ütles, et need on sügislaadaks, mis on laupäeval ja et nad kavatsevad seal oma asju müüa. Laadapäeval üllatasid poisid tüdrukuid sellega, et müüsid masupalle e stressipalle. Laadale oli kohale jõudnud ka professor Must, kes müüs "Supilinna Limonaadi", millel oli tekst, et see on ise tehtud vana retsepti järgi. Mari sai ühe limonaadi tasuta tänu oma vanaemale ja viis seda sõpradele maitsta. Kuna keegi seda eriti ei tahtnud jõi Olav terve pudeli ära ja ütles, et see maitseb täpselt nagu tavaline poe limonaad. Kui Must hakkas lahkuma otsustasid nad teda luurata. Must ja Illimar jõudsid oma pesukööki, tõid välja palju limonaadipudeleid ja seejärel läksid kõrvalmajja. Samal ajal hiilis Anton pesukööki ja jättis ukse tabaluku koodi meelde. Ta avastas pesuköögist kraani, millest tuli puhast limonaadi. Ta sai kohe aru, et jook tuli limonaaditehasest. Samal ajal olid Must ja Illimar tagasi suundumas Olav andis märku, et Must tuleb ja viskas õunaga vastu autot. Must läks pesukööki ja imestas miks uks lahti on, aga ei teinud sellest suurt numbrit. Suur ime, et ta ei näinud Antonit, kes end kastide taga peitis. Nad panid ukse lukku ja Must ütles, et kontrollime igaks juhuks ümbruskonda kuna keegi viskas enne autot õunaga. Samal ajal saatis Olav sõnumi, et politsei kohe siia tuleks ja võtaks limonaadivargad kinni. Politsei tuligi ja nad saadi kätte. Martin sai tagasi tööle ja kõik olid õnnelikud. Mulle see raamat meeldis.

Balkaari muinasjutud

Balkaari muinasjutte

Tõlkinud: Helle Michelson

Illustreerinud: Jaan Tammsaar

Mina lugesin muinasjuturaamatut "Balkaari muinasjutte". See raamat meeldis mulle väga, sest seal oli palju õpetlike jutte. Balkaari all ehk lõunas asub Türgi, üleval Venemaa, Balkaari kõrval asub Must meri. 

Lugudest meeldis mulle kõige rohkem "Umari poeg Umar" kuna see lugu oli väga õpetlik. Loo alguses räägitakse džigitt-ist (osav julge ratsanik), kes on osav ja kuulus vibulaskja. Iga kord kui ta jahilt koju tuleb käsib ta oma naisel sõrmuse sõrmest võtta, pähe panna ja noole läbi lasta, et näidata kui hea vibulaskja ta on. Naine muutub, aga iga päevaga aina nõrgemaks ja nõrgemaks. Ämm märkas seda ja tundis huvi tema mure vastu. Naine ütles, et iga kord kui ta mees jahilt koju tuleb ja laseb noole läbi sõrmuse, kardab ta nii väga, et mees võib ta kogemata tappa. Ämm ütles naisele, et kui mees koju tuleb ütle, et proovi Umari poja Umariga vibu lasta. Naine tegigi nii. Kui mees koju jõudis ja laskma hakkas ütles naine:"Kui sa juba nii osav laskur oled, siis mine võistle Umari poeg Umariga. Mees vihastas ja läks kohe teda otsima. Otsis ja otsis ja leidis ta üles. Ta kutsus Umari võistlema, et teada saada, kes on parem laskur. Umari poeg Umar ei olnud kohe nõus ja ütles, et homme. Džigitt ei olnud küll rahul, aga imeväel suutis ta järgmise päeva ära oodata. Kohe hommikul läks ta Umari poja Umari juurde ja nõudis võistlust. Džigitt alustas, ta lasi noole taevasse ja see kukkus otse nende jalge ette. Umari poeg Umar lasi noole ja ütles kahe päeva pärast maandub see sinu maja ees, niikaua lähme ja ootame sinu pool. Mööduski päev ja teine ning järsku tuli suur tuulehoog ja nool maandus maja ees. Umari poeg Umar läks ära ja džigitt ei uhkustanud enam kunagi oma vibu laskmisoskustega. Ma valisin selle loo sellepärast, et see oli esiteks paraja pikkusega ja teiseks minu jaoks 

õpetlik. Minu jaoks oli selle muinasjutu mõte, et pole vaja liialt uhkustada. See oli tore ja vahva raamat.